pronto.ee

Tomorrow will be cancelled due to lack of interest

Oh s@#%!

Ühesõnaga tarvitses mul vaid korraks Tallinnast ära minna, kui sõbraliku meeskonnatöö käigus kogu see fm-i masin mokka keerati. Hetkel on asi tagasi, aga uue housingupakkuja otsingud on juba alanud. Sad but true.

Kolmapäeval meenus mulle, et mul, erinevalt paljudest teistest, pole ju tööpäeva. Ma pakkisin oma kohvrid ja kimasin Tartusse. Seal pidas Surra Botaanikaaias oma sünnipäeva. Ja otse loomulikult ei puudnud selle juures ka viin (ning õlu, siider, vein, portvein, longdrink, jne.). Surral langes kukile kenna meeldejääv aastanumber, nimelt 30-s. Vähemasti on nüüd mehel Kindredi nimelise sarja kõik osad olemas.

Järgmine päev läks Surra (nii öelda) tööle. Tegelikkuses oli asi muidugi nii, et ta magas hoogsalt sisse, käis korraks kontoris ära, tegi nägusi ja roomas koju koti peale tagasi. Erinevalt minust ei ole tal alkomaatilist puutumatust.

Sellal kui tema kontorisse töötegemise muljet jätma läks, võtsin mina plaaniks kogu Tartu kesklinna ümbrus ära kaardistada. Laias laastus mul see ka õnnestus, seega oskan ma nüüd tähtsamate kohtade vahel liikuda ka ilma Raekojaplatsi külastamata. Õhtul hakkasid vanad Kastanis dragoneerima ja mina läksin linna šeikima. Asi lõppes loomulikult Zavoodis, kus ma paari sõbraga toopi näo ja laua vahel liigutasin. Mõnusalt purjakile jäin. Siis aga läks asi nurja, kuna keegi oli selle värava, mis Zavoodist Herne tänavale lubab otse minna, kinni pannud. Mehepoegasi see ei heidutanud ja krõbinal roniti värava otsa. Seal avastasin ma aga midagi üsna nõmedat — keegi värdjas oli selle värava otsas olevad ogad hoole, armastuse ja sügava inimvihakamisega sigateravaks käianud, nii et kui ma kogemata käe ühe peale panin, lõikas see mulle nii sügavalt kätte, et pritsis. Tõmbasin käe oga otsast ära ja minu meelehärmiks selgus, et tegemist on taolise haavaga, mida sitematel päevadel õmblema peaks. Mind see aga ei heidutanud ja sestap sammusingi rõõmsalt verd pursates Herne tänavale õlle järele. Aga käsi on seniajani pahasti katki, kuigi suuresti on värk juba kokku kasvanud.

Reedel tulin Tallinna tagasi. Surra läks Vilsandile, mina niisama põdema — traumat ja kerget üldfüüsilist nõrkust. Nädavahetusel ei teinud suurt halligi … või noh, käisin Lauri juures külas tegelt ja võtsin sutsu viina kah. Aga see ei ole midagi sellist, mida ma peaks eraldi kirja panema.

Muide, esmaspäeval nägin ma uut Eesti passi. Päris kena teine — punane.

3 Comments

  • Reply Stuart |

    Hmmm, sihuke sigadus aiaga kisab relaka j2rgi, millega need ogad sealt maha lasta.

  • Reply Telcontar |

    Kurjamid okastraadi armastajad on tõenäoliselt sealtsamast korp! Vironia mehepojad, kes Zavoodi peal resideerivad.

Post a comment