pronto.ee

Tomorrow will be cancelled due to lack of interest

Hispaania kohal on pilvitu taevas

This is the way the world ends
This is the way the world ends
This is the way the world ends
Not with a bang but a whimper.

Sellal kui noored rusikakangelased ja muud toredad inimesed Pärnu maanteel laamendasid, valitses siin vaikus. Ma olin oma auto igaks juhuks silma alt ära hoovi parkinud ning ehitusprahi hulgast endale toeka malaka välja vaadanud, millega soovimatuid külalisi soovitud suunas minema juhatada. Sellal aljošad ennast iseteeninduse korras naistepesuga varustasid istusin mina murelikult kodus, vahtisin aknast välja ning lootsin, et ehk läheb see karikas minust seekord mööda. Ma ei julgenud isegi kodunt ära minna, sest nähes televiisorist Eesti politsei aktiivsust (või pigem selle puudumist) eraomandi kaitsel ei oleks ma eriti kindel saanud olla, et mul on koht kuhu tagasi tulla. Paarile majale siin juba proovitigi punast kukke latva panna. Huvitaval kombel sattus just selle maja ees kaamerasse (arvata on, et mitte juhuslikult) meie kõigi sõber endine interrindelane Vladimir Lebedev, kes proovis natukenegi venelaste mainet päästa. Edutult muidugi.

Aga nagu ikka ei läinud asi nii libedalt kui arvata võis. Mingil hetkel kadus prožektoriga kopter taevast ära ja umbes samal ajal hakkasid minu maja nurga juurde mingid jõugud kogunema. Seejärel kukuti maast liiklusmärke muud nodi välja tuhnima ning nendega Suur-Ameerikat tõkestama. Vahepeal kui neid juba piisavalt palju oli kogunenud tekkis mul tõsine mure, et mul lähebki seda kõrvale pandud toigast vaja, aga õnneks suundusid nad edasi kuhugi mujale. Siin muidugi lõi kohe välja tüüpiline eestlaslikkus. Mingi kümme minutit ei viitsinud ükski autojuht nende barrikaadidega midagi ette võtta ja ukerdasid oma kärudega nende ümber. Lõpuks kui ma vihastasin ja välja neid ise eest ära tõstma läksin ilmusid mingid kaks noormees, kes mulle appi tulid. Eestlased on ikka tõelised argpüksid. Keegi ei julgenud nina oma kallist sõiduvahendis välja pista ning venelaste kätetööd lammutama minna, kartes, et saavad üle tahi või midagi. Lihtsalt masendav. Kell on praegult kolmveerand kolm ja olukord tundub suuresti kontrolli all olevat. Ma vahin siin veel mingi tunnikese ja kui siis ka minu sekkumist vaja pole, võib ilmselt rahulikult magama keerata.

Post a comment