pronto.ee

Tomorrow will be cancelled due to lack of interest

Karistuste karmistamine suurendab kuritegevust

Ma lugesin tänast Postimehe artiklit nimega “Eestlased ei soovi karistuste kergendamist” ja vaatasin ka kommentaare ning ma ei oska midagi öelda, lühinägelikkusel ei ole selles maailmas otsa ega äärt. Põhimõtteliselt pröökab rahvas, et pistame kõik seadusega pahuksisse läinud tegelased sitaks kauaks türmi ja maailmas saab üks ilus ja turvaline koht. No tere tali!

Kogu seda süsteemi on ühte ja teistpidi vaagitud juba aastasadu. Teada on, et suure kõrge kuritegevusega riikides on ka vangide protsent elanikkonnast suurem. Huvitav on aga see, et sellest tehakse enamasti täiesti valed järeldused. Nimelt vangide hulk ei ole seotud kuritegude arvuga, vaid vastupidi (mida rohkem meil on vange, seda rohkem kuritegusi toimub). Riigid, kus on pehmendatud karistusi ja rakendatud alternatiivseid rehabilitatsioonimeetodeid on kuritegevus märkimisväärselt hoopis kahanenud, mis selgelt viitab nende kahe arvu korrelatsioonile. Vaatame ka mõningasi põhjuseid (laias laastus jagunevad need kahte gruppi: subjektiivsed ja objektiivsed).

Objektiivsed:

Vangide ülalpidamine võtab raha. Enamus vange istuvad üsna suvaliselt vee ja leiva peal. Loevad raamatuid, vaatavad telekat. Kõlab nagu unelmate elu, eks ole? Neil on katus pea kohal ja neil pole sundust tööd teha. Kogu selle lõbu maksab kinni maksumaksja ja raha tuleb tavaliselt millegi muu arvelt.

Vanglakohtade arv on piiratud. Võta või jäta, aga midagi pole teha — kui ikka vanglakohad on täis, siis on kaks võimalust — paneme võimalikult väikese arvu pätte võimalikult lühikeseks ajak türmi või ehitame vanglaid juurde. Viimase punkti puhul tasuk jälgida eelmist lõiku. Väga paljud kuriteod, mille eest praegu vanglakaristus määratakse ei vääri ühiskonnast isoleerimist. Kumb peaks pigem türmis istuma, kas kolm inimest tapnud rets või Malle Eenmaa? Jah, viimane sahkerdas Maapangaga, aga kas see tähendab seda, et ta on kohe ühiskonnaohtlik. Vaevalt. Mõistlik oleks määrata kopsakas trahv, ühiskondlikku tööd, ärikeeld, pidev järelvalve (kohustus kõikidest oma tegemistest sotsiaaltöötajale raporteerida), jne. Või mingi kombinatsioon neist. Melle peale ei kulutata raha, Malle läheb tööle ja teenib raha trahvi maksmiseks ja Malle toodab oma tööga ühiskonnale mingeid väärtusi (kasvõi treib need kapinupud, mida ma homme poest tooma lähen). Lisaks ei teki Mallel neid personaalseid probleeme, millest me subjektiivsete tegurite osas hiljem räägime. Igal soolaputkasse pistetud Malle tõttu peab keegi oma koha loovutama. Seetõttu vabastatakse retse üsna lihtsalt ennetähtaegselt. Ja nii karistada, et lähed istuma siis kui koht vabaneb ju ka ei saa. Ma kujutan juba ette kümneaastaseid türmijärjekordi.

Karmimad karistused on kogu süsteemile kurnavad. Mida karmim karistus, seda suurem tõenäosus, et inimene võitleb lõpuni (apellatsioonid, edasikaebused) — lisaks on kohtusüsteemil kohustus inimesele karmima karistuse määramisel olla absoluutselt kindel tema süüs. Seetõttu hoitakse süsteemi pidevalt rakkes ja uute kuritegude vastu võitlemiseks ei jätku lihtsalt ressursse.

Kuritegude preventatsioon on lihtsam, odavam ja effektiivsem. Sellal kui raha kulutatakse tagajärgedega võitlemisele hakkavad põhjused vohama.

Karmimad karistused kõrvaldavad inimese ühiskondlikust elust. Kusagil jääb võib-olla tööpink tühjaks, kusagil jääb võib-olla pere toitmata, jne. Kõik inimesed ei ole retsid ja esimese korra eest suhteliselt kerge kuriteo eest türmi minek kõrvaldab ühe kätepaari süsteemist ja karistab lisaks inimesele ka tema tööandjat (kes peab omale otsima uue inimese ja selle välja koolitama, kannatades seniakau kahjumit), peret — elukvaliteet halveneb ja mõnigastel puhkudel on riik lausa kohustatud neid toetama (näiteks üksikema vangi pistmine). Ma ei taha siinkohas lastest rääkidagi.

Enamuste inimeste jaoks ei ole laiaulatuslik metsavargus võrreldav tahtliku tapmisega. Seaduse silmis võivad karistused olla aga üsna sarnased.

Subjektiivsed:

Subjektiivsed põhjused on võib-olla isegi tähtsamad kui objektiivsed.

Inimene kaotab töö ja kvalifikatsiooni. Ütleme, et kui minu erialaga mees pannakse kolmeks aastaks piraatluse eest vangi, siis kaotan ma kvalifikatsiooni. Lisaks ei taha keegi võtta tööle endist vangi. Kõik ei ole valmis kerjama või elama mingitest riismetest, mis kusagilt on pudenenud. Ohkemad ja ambitsioonikamad mehed leiavad sellises olukorras väljapääsu väljaspool seaduseid.

Vangla kui kool. Kui pista türmi samaks ajaks koos maksupettur ja kõrilõikaja, siis väljub sealt tavaliselt kaks kõrilõikajat, mitte kaks maksupetturit. Viimased uuringud on näidanud, et vaid väga harva parandavad inimesed ennast vanglas olles, mistõttu jätame võimaluse, et vanglast vabaneb kaks ennast parandada soovivat inimeste marginaalseks. Erandiks, mis kinnitab reeglit kui soovite. Kuid kumba te pigem pimedas kangi all kohtaks, kas maksupetturit või kõrilõikajat? Maksupetturite puhul oleks mõistlik rakendada vahendeid, mis ei ole seotud vabaduse piiramisega: trahvid, konfiskeerimine, ÜKT, ärikeeld.

Raskused sulandumisega. Isegi kui inimene tõesti proovib ausal teel püsida, tekivad tal tõsised raskused. Erinev kord vanglas on tema mõttemaailma muutnud, tema harjumused ja tõekspidamised on muutunud, tema tutvusringkond on muutunud. Kogu see asi võib muutuda nõiaringiks, kust väljapääsu ei pruugigi olla.

Milline on minu seisukoht?

Karistusi tuleks differentseerida — osade raskete isikuvastaste kuritegude eest tuleks karistusi karmistada, kuid selleks, et see võimalik oleks tuleb enamusi karistusi vähendada. Kergendavate asjaoludena tulevad mängu võtmesõnad nagu “esmakordne”, “kogemata”, “lolli peaga ja / või paanikas”, “mitteisikuvastane”, jne. Kui vähegi võimalik tuleks rakendada alternatiivkaristusi. Suurendada tuleks sotsiaaljärelvalvet, teha ennetustööd, suurendada inimeste teadlikkust/seaduskuulekust ning mõjutada inimesi nõnda, et isegi pisemate pahategude korral (näiteks jäätisepaberi või koni mahaviskamise korral) järgneks ühiskondlik hukkamõist.

Tuimalt inimesi türmi toppides ei saavuta me suurt midagi peale selle, et meie kuritegevus kasvab veelgi. See on nagu vastutuult kusemine — ainuke asi, mis aitab on kasutada õiget parrast, sest siin ei ole jõud enam abinõu.

3 Comments

  • Reply Anonymous |

    Võib-olla olen ise kuritegeliku meelelaadiga, aga nagu meil Soomes. Koksad teise maha, saad eluaegse mis on 12 a, oled korralik ja vabaned 6:ga, kui on veel midagi leevendavat võib-olla silitatakse pead ja öeldakse “ära tee teinekord enam”, või siis vägistaja. Teed tembud kiiresti ja ei midagi, sama “ära tee teinekord enam”. Kui ei ole varandust, mis viidaks ei juhtu midagi. On siin inimesed saanud 20 trahvi purjus sõitmisest või 30-40 km ülekiirusega sõitmisest ja ei midagi. Maksad trahvi ja saad aga load tagasi. Ja nii me imestame miks kõigil on bohui. Pealegi elu Soome vanglates on kergem ja parem kui mõnel vabaduses.

Post a comment