pronto.ee

Tomorrow will be cancelled due to lack of interest

Stephen King, The Dark Tower (Book 6): Song of Susannah

Kui Dark Toweri sarja eelmine raama, “Wolves of the Calla” jutustas peaasjalikult ? k? toimuvast ning viis lugu edasi v? v?, siis “Song of Susannah” on sellele t?lik vastand: teemaarendus toimub t?sti kaelamurdva kiirusega.

Lugu ise l?b kohali samast punktist, kus huntijutt l?s. Erinevalt m?gastest autoritest King isegi mitte ei j? v?lust, et lugeja kogu taustaga kursis ei ole. Kui see raamat avada, siis suure t?osusega ei saa asjasse p?amata hind mitte millestki aru. M? m?s on see ka okei, kuna taoline l?nemine aitab keskenduda sisule ja tegelikult sellised vahekeerutamised on meie ??ute jaoks, kes me oleme eelmiseid osasi lugenud lihtsalt t?.

Eelmiste raamatuid lugenud inimesele torkab silma erakordselt massiline popkultuuri kasutamine teemaarendustest. Taoliseid viiteid on v?lik kohata vahetpidamata, alatest “Watchmen” koomiksist ja l?ades suvaliste populaarsete laulukestega. Paljud nimed ja kohad on v?d elust enesest v?eistest teostest, eelk? just Kingi enda omadest. K? markantsem neist on aga Kingi enda cameo-roll, kus h?ad l?vad mehe enda k?t k?a, et milles v? on. Tavaliselt on ta seda trikki kasutanud oma filmik?kirjade, kus ta peaaegu alati j?b endale imepisikese osa (sarnaselt Peter Jacksoniga n?eks).

?na huvitav on ka l? v?av?d Kingi p?ikust, kuhu ta on kogunud olulisemad Dark Towerit puudutavad l?d. Ausalt ?espaneb mind imestama, et kuidas selle mehe tervis nii k?oli, et ta suutis vahetpidamata tongis olla (ja samal ajal veel raamatuidki kirjutada). Tuleb v?a, et mees on ?roduktiivne kirjanik. Dark Toweri ?parima osa, “The Drawing of the Three” kirjutas ta v?etavalt valmis ?kuuga.

L?useks siis ka natuke atmosf?ist. Ma v?aks, et DT sari muutub iga j?neva raamatuga j?est s?aalsemaks. Steampunkiliks maailm, kus korraga m?vad robotid ja maagia on juba iseenesest k?ks v?line, aga siin tekib selline s?alistlik kompott erinevatest olustikest ja maailmadest, mis minu arvatest on Neil Gaimani poolt ? sarnaselt realiseeritud n?eks “Sandmani” koomiksites. Pidev loksumine reaalsuse ja ebareaalsuse, hullumeelsuse ja kaine m?use vahel on suudetud saavutada nii, et see ei tundu naeruv?ne ja seega ei ole midagi parata. minu poolt hindeks 5.

One Comment

Post a comment