pronto.ee

Tomorrow will be cancelled due to lack of interest

MAI SKIZO: “I Don’t Want You”

Abskin ütles Ramonesi kohta tabavalt: “See on bänd mida teavad kõik muusikasõbrad ja kes seda bändi ei tea pole muusikaga sõber.” See viimane kehtib eriti nende kohta kelle arvates on Ramones särgifirma.

Ühest küljest seletab see ära miks valis MAI SKIZO kaverdamiseks just selle bändi loomingu, aga mitte seda miks just selle pala ja miks just nüüd. Põhjust miks jääbki ilmselt lõpuni segaseks, kuid määravaks selle juures sai esiteks see, et Generaator M oli oma versiooni loost juba teinud ja kas siis sellest tingituna või mingil muul põhjusel tahtsid Abskin ja Alar algsest rivistusest seda väga teha.

Mis viib meid küsimuse juurde “miks nüüd?”. Sest tegemist on looga mis kuulus algse koosseisu repertuaari vaatamata sellele, et lavalaudadele on see jõudnud vaid korra. Seega on see lugu omamoodi puuduv lüli praeguse ja toonase MAI SKIZO vahel. Ning see tuli ära teha just nüüd, et järjepidevus ei kaoks.

Seega: 1-2-3-4

See lugu on oluliselt erinev originaalsest ning põhjus on lihtne — me tahtsime teha oma nägemuse sellest, mitte taasesitada teise bändi loomingut. Taasesitamiseks on meil juba olemas erinevad grammofonid, magnetofonid ja spotifyd. Ja loomulikult YouTube.

MAI SKIZO: “Võida kõik”

“Võida kõik” on omamoodi valge vares bändi muidu võrdlemisi melanhoolses repertuaaris. See tekkis ootamatult teiste asjade vahele ning süstis muude plaanide vahel laveerides kiiresti tippu. Ma ise ka ei tea miks.

Põhimõtteliselt ujus “Võida kõik” välja Arvi kõvaketta lõpututest avarustest, kuhu ta aastate jooksul on korjanud uskumatus koguses erinevat loomingut. Algselt võõrkeelsena mõeldud lugu sai kiiresti uued sõnad ning osa elektroonikast sai asendatud kitarridega. Seda on lihtne mängida, lihtne laulda ja lihtne kaasa laulda. Samuti selgus üsna kiiresti, et muude lugudega edasi liikumiseks on see vaja süsteemist välja saada.

Kaasnev video valmis samuti suuresti iseenesest (siinkohas sooviks tänada eraldi Margus Voolpriitu suurepärase kaameratöö ja Mait Vaiku montaaži eest). Selgus, et karantiini tõttu tühjana seisnud Tapperi lava polnud juba mõnda aega muusikuid näha saanud ja sestap leidsime klubiga kiiresti ühise keele loo salvestamise jaoks.

MAI SKIZO - Tapper
MAI SKIZO pärast “Võida kõik” video salvestamist rokiklubi “Tapper” ees.

Huvitava vahemärkusena võib siinkohas välja tuua selle, et nädal pärast video salvestamist ja paar päeva enne selle YouTubesse üles panemist muutsime leidsime üsna kogemata just selle “õige” kitarrisaundi mida olime tükk aega otsinud ja mida me nüüd plaanime ka edaspidi kasutada. Paraku pidin kõik kitarrid kogu loo ulatuses selle tõttu ümber mängima.

Rääkides järgnevates lugudest, siis hetkel käib töö korraga mitte ühe, vaid kahe loo kallal, millest üks on kaver. Ma päris nii kaugele ei läheks, et tähtaegade kohta veksleid välja hakkaks andma, aga kui te tahate meie toimetamistel kätt pulsil hoida, siis võite liituda meie YouTube kanali ning Facebooki lehega. Ja samuti pole meil midagi selle vastu kui meie asju šeeritakse ja laigitakse.

MAI SKIZO: “Ma ei tea”

“Ma ei tea” on MAI SKIZO jaoks oluline lugu päris mitmes võtmes. Eesti muusika valusaim kitsaskoht on, et inimesed püüavad teha muusikat mis neile meeldib, aga mis paraku tavaliselt pole see mida nad teha oskavad. Tulemuseks on midagi mis oleks teoreetiliselt justkui potentsiaali, kuid praktilisas on selline hall ja parimal juhul keskpärane.

Kui me Arviga lugusi tegema hakkasime siis otsustasime üsna alguses, et me teeme seda mis meil hästi välja tuleb kuhu iganes see jäneseurg meid ka ei juhataks. Esimene lugu sai üsna raju ja raske kuid vaatamata sellele, et alguses tundus see üsna vastuvõetav sai peatselt selgeks, et see suund on suund tavalisse Eesti muusikasse. Seejärel tuli teine lugu. Teine lugu kompas elektroonika piire, aga ka see polnud päris see.

Kui ma kolmanda loo ideed Arvile presenteerisin vaatas ta mulle üsna mõistmatult otsa ja ütles ausalt: “Ma ei saa absoluutselt aru mis sul sellega plaanis on,” ning läks rõdule suitsu tegema jättes mind kitarriga katsetama. Kui ta tagasi jõudis olin ma algse põhja peale välja mõelnud ühe lühikese kuid võrdlemisi kaasakiskuva lõigu (see on seniajani loos paaris kohas sees). Arvi kuulas seda ja ütles “Oota! Ma arvan, et ma saan aru mis sul paanis oli.”

Me salvestasime veel tunde järgi paar-kolm eksperimentaalset juppi ning seejärel läksin koju jättes Arvi materjaliga nokitsema. Järgmise päeva õhtul saatis ta mulle selle loo. Tema enda sõnade kohaselt olid tal äkki kõik detailid ootamatult kokku klikkinud, iseenesest olid tekkinud sõnad ning enne kui ta arugi sai oli tükkidest saanud tervik.

See lugu defineeris ka kõik ülejäänud ning on seega uue MAI SKIZO omamoodi lävepakuks.

PS. Kaks esimest lugu pole kuhugile kadunud, lihtsalt selgus, et me peame neile lähenema pisut teistsuguse nurga alt. Aga neist juba kunagi hiljem.

SUPEE-11155: Hunk #1 FAILED at 483

Magento

While applying SUPEE-11155 to Magento 1.x there’s a good chance that you will run into something like this one:

checking file js/tiny_mce/plugins/media/js/media.js
Hunk #1 FAILED at 483 (different line endings).
1 out of 1 hunk FAILED

Inspecting both the file mentioned and the relevant diff inside the patch leaves impression that everything is OK, however the problem still persists. Wtf?

This problem is almost certainly caused by Git replacing Windows line endings (\r\n) with the ones used by pretty much the rest of the world (\n). Tiny MCE media.js file for some reason uses Windows line endings (unlike other parts of Magento) and the patch expect it to be like this. However quite often Git systems are configured to convert line endings and thus the patching will fail with the message above.

Easiest way to to fix it is to use vim. Open patch file with vim and find the diff used to update media.js. To do it type (slash means search):

/media.js  

Once there enter:

:set list

This command enables displaying of whitespace characters. You will notice that media.js rows in patch file end with ^M (Carriage Return). Remove those, save and run the patch again. Everything should work just fine now.

Upgrading to Magento 1.9.4.0, PHP 7.2 compatibility problem

Magento
Magento

Magento 1.9.4.0 should support PHP 7.2 and fortunately it mostly does. However there’s an upgrade script from older Magento versions which, lets say, has room for improvements.

When your original Magento is old enough (I tested it on Magento 1.7.0.2) the process will throw following error message:

Fatal error: Uncaught Error: [] operator not supported for strings in /magento-path/app/code/core/Mage/Usa/sql/usa_setup/upgrade-1.6.0.1-1.6.0.2.php on line 93
( ! ) Error: [] operator not supported for strings in /magento-path/app/code/core/Mage/Usa/sql/usa_setup/upgrade-1.6.0.1-1.6.0.2.php on line 93

The culprit of the message above is here:

    $newValue = '';
    if (stripos($oldValue['path'], 'free_method') && isset($oldToNewMethodCodesMap[$oldValue['value']])) {
        $newValue = $oldToNewMethodCodesMap[$oldValue['value']];
    } else if (stripos($oldValue['path'], 'allowed_methods')) {
        foreach (explode(',', $oldValue['value']) as $shippingMethod) {
            if (isset($oldToNewMethodCodesMap[$shippingMethod])) {
                $newValue[] = $oldToNewMethodCodesMap[$shippingMethod];
            }
        }
        $newValue = implode($newValue, ',');
    } else {
        continue;
    }

As you can see $newValue is declared as a string and almost immediately expected to be an array (provided that conditions are right). No good. Simplest way to resolve it is to redeclare it as an array when it happens:

    $newValue = '';
    if (stripos($oldValue['path'], 'free_method') && isset($oldToNewMethodCodesMap[$oldValue['value']])) {
        $newValue = $oldToNewMethodCodesMap[$oldValue['value']];
    } else if (stripos($oldValue['path'], 'allowed_methods')) {
        $newValue = [];
        foreach (explode(',', $oldValue['value']) as $shippingMethod) {
            if (isset($oldToNewMethodCodesMap[$shippingMethod])) {
                $newValue[] = $oldToNewMethodCodesMap[$shippingMethod];
            }
        }
        $newValue = implode($newValue, ',');
    } else {
        continue;
    }

Sekeldused Ragusas, üheteistkümnes osa

Tegemist on meie rollimängugrupi selle hooaja kolmeteistkümnenda mängu teise poole ülevaatega segatuna neljateistkümnenda ja viieteistkümnenda korra sündmustega. Eelmise osa reisikirjast leiab siit.

Selles osas: “Rändurid jõuavad metsa. Heitlus ämblikutega. Matt ja Forrest vaaguvad hinge. Tünnist leitakse laps. Ämblikud röövivad Forresti. Öine päästeoperatsioon. Punasulgede teetõke. Jõutakse New Velarisse.”

Forrest ärkas võpatades kellegi hõikumise peale: “Hommik on käes, aeg on tõusta!”. Päike piilus juba horisondi tagant ning laagriplatsi ümbritsevat niitu kattis rõske udulaam.

Lible, kes oli esimesena magama läinud ja kelle valvekord oli vahetult enne hommikut jalutas reipalt ringi ning kolistas oma katelokiga: “Maast lahti unekotid, aeg on teele asuda.”

Read More

Sekeldused Ragusas, kümnes osa

Tegemist on meie rollimängugrupi selle hooaja kolmetestkümnenda mängu esimese poolega. Eelmise mängu ülevaate leiab siit.

Selles osas: “Punasuled võtavad linnas võimust. Vahitorni Vanem ja Matt leiavad ühise keele. Lible mahitusel võetakse ette reis New Velarisse.”

Vahitorni pealik sammus närviliselt oma kabinetis edasi tagasi sellal kui kogu ülejäänud seltskond istus kannatlikult tema ees toolidel ja ootas.

Midagi oli teoksil, isegi Forrest oli sellest praeguseks juba aru saanud: kõik meelelahutused kaasa arvatud hukkamised ja gladiaatorite heitlused olid määramatuks ajaks edasi lükatud, Ragusa asisemate kodanike iganädalased nõupidamised raekojas olid tühistatud, väravaid hoiti lahti vaid mõni tund hommikul ning iga teine vastutulija tundus kandvat punaste sulgedega kiivrit.

Midagi oli ilma igasuguse kahtluseta teoksil.

Read More

Joe Abercrombie: Before They Are Hanged

“We should forgive our enemies, but not before they are hanged” – Heinrich Heine

Kui ma peaksin välja pakkuma mõne teise autori raamatu millega seda lugu võrrelda, siis pakuksin ma välja Neil Stephensoni “Cryptonomiconi”: mõlemad on paksud raamatud, kus justkui midagi ei toimu ja ometigi on mõlemat raske enne viimase leheni jõudmist käest panna.

Oma olemuselt jätkab see eelmises raamatus, “The Blade Itself” toimuvat. Varem mööda ilma laiali pillutatud tegelased on nüüd jagatud kolme rühma: praeguseks koloneliks ülendatud Collem West ja Dogman tegelevad Uniooni vaenlastega põhjas, Sand dan Glokta lõunas ning kolm ülejäänud põhitegelast (Üheksa Sõrmega Logen, Ferro Maljinn ja Jezal dan Luthar) suunduvad maailmas serva kõiki probleeme lahendavat hõbekuuli tooma.

Tegelastest tõenäoliselt suurima arengu teeb oodatult läbi Jezal, ülejäänud jätkavad laias laastus oma esialgset liini: Glokta on naiivne, paranoiline ja küüniline ning samal ajal kulissidetaguse nööritõmbaja jaoks sobiv mees sobivas kohas. Ferro on endiselt ksenofoobne võõramaalane, kellel on raskusi enam-vähem kõige mõistmisega, West teeb Anglandis kõige kiuste karjääri ning Logen ja Dogman on endiselt Logen ja Dogman.

Kui jätta kõrvale mõned veidrad tööõnnetused (näiteks paistab, et kirjanikuhärra arvates vibud “tulistavad”) siis torkab selles raamatus nagu eelmiseski silma autori oskus maailma värvikalt lugejani tuua minetamata samas huumoritaju. Ühte või teistpidi on hindeks kindel viis koos tõdemusega, et Abercrombie on oma debüütromaanist alates kindlustanud ennast fantaasiakirjanduse elavate klassikute nimistus ning see raamat ei tee midagi mis seaks selle väite kahtluse alla.

2019 veebruarikuu Digi

Järgmise kuu Digi Tuleviku rubriik sisaldab järgnevaid teemasi:

  • Mis saab mobiilidest edasi?
  • Telefon ja häälkäsklused. Mida selles valdkonnas oodata on.
  • Uut tüüpi audiosüsteem telerite ja arvutite jaoks.
  • Kuidas OLED autotööstuses väiksemat sorti revolutsiooni võib korraldada.

Muudes rubriikides on põnevaid lugusi veel, aga need pole enam minu kirjutatud.

Heinrich Weinberg: “Tõrkeotsing”

Heinrich Weinberg: "Tõrkeotsing"

John Scalzi ütles ühes intervjuus, et ulmehuvilised ei loe kahjuks midagi muud kui ulmet. Ka need huvilised, kes ulmet kirjutavad ning sestap kipub olema, et kasutatud sõnavara, lauseehitus ja eriti dialoogid on koopiad koopiatest mis on omakorda veel millegi koopiad. Ehk siis need on luitunud, ebamäärased ja halva sõnastusega. Kahjuks on “Tõrkeotsing” klassikaline näide sellest.

Kuid ärgem tõtakem sündmustest ette. Selles raamatus on midagi mis seda lugema sunnib — tal on tõeliselt hea süda, kindel rütm ning autoril on ilma igasuguse kahtluseta potentsiaali jutuvestjana. Ma vaagisin päris pikalt kas lugu väärib hinnet kolm või neli ja otsustasin siis lõpuks nelja kasuks — pika miinusega kuid ikkagi neli.

Lugu ise leiab aset alternatiivses lähituleviku Eestis mis on tükk maad suurem kui praegune. Tõsi, seal ümber on mingi ajaloo udujutt millest proovitakse kõikide aset leidvatele sündmustele justkui selgitust leida, kuid paraku on see kohati nii ebausutav, et teeb haiget. Õnneks paistab autor oma nõrkusest ajaloolasena ka ise aru saavat ja sellel pikemalt ei peatu.

Esialgu tundub, et tegemist on paljulubava tehnotrilleriga, mis läheb millegipärast pisitasa enne lõppu üle üsnagi keskpäraseks kriminulliks. Kuigi nagu ma ennist mainisin on Weinberg osavalt suutnud sündmuste arengu kaasahaaravana hoida (Eesti kirjanduses on see väga kõva pluss ja kaalub üle terve kuhja miinuseid — sellest ka neli) olen ma natuke pettunud — ta oleks justkui keset lugu otsustanud, et ta tahaks hoopis teist raamatut kirjutada ja jätab sellest tingituna alustatud teemapüstitused ripakile. Osa neist jäävadki lõpuni lahendamata, osale leitakse lahendus vahetult enne lõppu kuidagi ülejala, kiirustades. Isegi raamatu nimi, “Tõrkeotsing”, on üks nendest.

Teine asi, mis raamatu juures häirib on keelekasutus: see on lihtsakoeline, puine ning ebaloomulik. Keset jutuvada on võimatu aru saada kes täpselt mida ütleb (peale Alvini sisemise hääle, kes räägib teistsuguse šriftiga). Asjale ei aita teps mitte kaasa ka see, et osa raamatut on kirjutatud minaformaadis ja osa on piiratud temavormis (tavaliselt ühe uurija silmade läbi). Kuna kõik tegelased mõtlevad, räägivad ja toimetavad täpselt identselt, raske on vahet teha kes täpselt mida parasjagu teeb ning sõnavalik kriibib samuti kõrva.

Viimase suure veana tooksin välja, et autor unustab aega-ajalt jutustamise (milles ta tegelikult on tugev) ja hakkab lihtsalt infot edastama. Sellised pealesunnitud infolõigud mida jagub pea igale teisele lehel on igavad, liigsed ning need oleks toimetaja võinud lasta lihtsalt välja rookida. Kui autori arvates on lugejal mingit teavet vaja, tuleks see edastada jutuvoo sees.

Mis toob meid tagasi narratiivi juurde. Narratiiv on hea ja tundub, et loo edenedes areneb ka autor kirjanikuna mis on samuti hea. Lisaks jätab raamat lõpuks nõnda palju teemasi lahtiseks, et sinna poleks mingi probleem jätk kirjutada. Sellise, mis seletaks lahti miks selle loo nimi ikkagi on “Tõrkeotsing” ja mitte näiteks “Lugu Alvini raskest kuid sündmusterohkest elust”.

PS. Asi oleks ilmselt palju põnevam olnud kui oleks selgunud, et vähemalt üks Alvinitest oli tegelikult kloon.

Pages:1234567...145