pronto.ee

Tomorrow will be cancelled due to lack of interest

Muusikauhindade jagamine

?diselt v? oli selles, et Mait ei tahtnud minna ja mina l?in tema asemel. ?itus toimus Viru hotellis, Merineitsi restoranis.

Niisiis k?epealt kaotasin ?kahest kutsest ? ja pidin seet? ?nda minema. Ilgelt piinlik lugu.

Koha peal selgus hoobilt, midagi piinlikut siiski tegelikult polnud, kuna tegu oli erakordselt lameda ?usega, kus omad mehed jagasid omadele meestele auhindu, anti natuke kapsast s?(ja ?kukkel) ning veega lahjendatud ? viina Starteriga (Liviko oli sponsor). Ausalt ?as polnud ma nii magedat ?ust ammu n?ud, tundub, et inimesed olid proovinud teha suurejoonelist ettev?st, aga raha p?ja kogemusi samuti mitte. Seega, v?a tuli nii nagu alati: ehk farss. Loodame, et nad j?mine aasta enam oma marki nii labaselt t? ei tee ja j?ad taolised ?used professionaalide korraldada. Ma seekord nimesi nimetama ei hakka, aga te t?oliselt teate juba isegi, kellega meil tegu oli.

K? markantsem lollus, millega korraldajad hakkama said oli see, et ?korraldajatest v?s enne ?ande algust korraks mikrofoni enda k?e ja palus k?del kohalolijatel “teha nii nagu v?smaal tehakse, kui auhindu k?e jagatakse!” Uskumatu!

The Last Samurai (Viimane Samurai)

Kui keegi ?b, et see film on jama, siis ?e kuulake teda. J?mine kord k?b ta teil pea ahju pista. Film ei ole mitte ainult hea, vaid V?A hea.

Tegevuse toimub 19. sajandi l?poole. Gettysburgi lahing on juba toimunud, indiaanlased reservaatidesse surutud. Kapten Nathan Algren on edine s?angelane, kes on verd valanud pea k?des t?samates lahingutes, mis tol ajal Ameerikas peeti. Oma sisimas on ta h?statud mees, kellelest on saanud alkohoolik. Ta m?tas cheyenne indiaanlaste vastu s?i ja hilisemaid tapatalguid, kus k?es tapeti K?K, kes v?gi indiaanlase moodi v?a n?d. Ta tunneb h? oma osalusest nendes veresaunades ja saab ?l uinuda alles p?st pudeli viski t?ndamist.

Katsumoto on mees, kes peab lugu traditsioonilistest v?tustest, aust ning kohustusest keisri ja rahva ees. Ka tema maailma laguneb ajapikku laiali, sest uus p?ond on ?v?d l?eliku m?mise ja minetanud oma rahvusliku p?ndi. Noor keiser ei oska ja ei julge vastu hakata raudtee ja telegraafiparunitele ning on muutunud keisriks vaid nime poolest. Katsumoto, kes on ?samuraide klanni pealik on vastu tahtmist kistud konflikti, kus v?etavalt k?osapooled justkui v?evad sama asja eest.

Samurai t?ndab jaapani keeles teenrit, kelle kohustuseks on kaitsta. Nad on mehed, kes maast madalast on ?nud oma relvi k?tsema ja kelle elu keerleb bushido ?r.

Uus p?ond Jaapani industrialiseerijaid n?ad samuraides vaid nuhtlust, mis asub nende ja $$$ m?ide vahel. Sestap palkavad nad ?endriikidest valgeid mehi, kellel on kogemus metslastest m?ajate mahasurumisel. Nathan Algren on ?nendest.

Jaapani uus s?? on tolleks ajaks varustatud algeliste musketitega, mida kannavad vaid elementaarset koolitust saanud nekrutitest talupojad. Kuigi isegi need primitiivsed tulirelvad on kaugelt v?amad k?st, mis samuraidel on, kaotavad nad esimese suurema lahingu, kuna moraal ja kogemused ei ole nende poolt. Saatuse tahtel tapab peategelane k? pealtn?jate (ja enda) ?tuseks pealiku ?he viimase (Katsumoto) silme all. Noores Ameeriklases on midagi, mis pealiku paelub ja mehe hukkamise asemel laseb ta hoopis valge kapteni vangistada, et teda l?malt uurida. Selgub ka, et Katsumoto on h?i koolitatud elukogenud mees, kes on muu hulgas ?nud inglise keelt.

Vangistus samuraide hulgas on Nathan Algreni jaoks midagi enneolematut. Metslaste asemel kohtab ta inimesi, kelle elu omab m? ja kelle p?dumine on t?lik. Samurai elustiili juurde k? p?mine perfektsionismi poole, midagi, mida on v?aspoolt tulijal raske m?a: l?emaailmas piisab lihtsalt sellest, kui asi saab kuidagiviisi aetud.

Mis edasi saab, seda minge vaadake juba kinos: minule j?is asi igatahes v?a mulje. See ei olegi niiv?lugu uuest ja vanast maailmas, vaid pigem kahest mehest, kes on peaaegu t?likud teineteise vastandid: kellest ?on kaotanud usu ja eesm?i, teine samas j? on p?dunud lootusetule eesm?ile, sest ta tunneb kibestumusega, et t?ne p? ei ole enam eilne ja homne ei ole enam kindlasti sama, mis t?ne ja v?tused, mis kunagi tundusid v?amatud on ajapikku h?umisele m?atud.

Blues Brothers 2000

Omal ajal j?see film mul kinos n?mata, n?siis avanes v?lus tagantj?le telekast ? n?.

Originaalne Blues Bothers ei olnud oma olemuselt v? hea film — tugev keskmine, kui aus olla, kuid stiil, v?huumor ja loomulikult tolla aja pea k?tuntumad bluesitegijad tegid sellest filmist asja, mida ei tohi vaatamata j?a. Tihtipeale pole t?is MIDA sa teed, vaid KUIDAS sa teed. N?eks selline film nagu “Mehed mustas” laenas oma stiililt tugevalt originaalse BB k?t.

Blues Brothers 2000 katsub maagilist mudelit taaselustada: taas on platsis enamus k?aid bluesigurusi (n?eks Eric Clapton, B.B. King, James Brown, jne.) v?naljad lendavad vasakule ja paremale ning loomulikult l?akse p?ses koguses politseiautosi, kuid midagi on puudu. Kahtlemata on puudu John Belushi, kes esimeses filmis koos Dan Aykroydiga moodustasid esimese p?se paari, kuid puudu on ka sellest teravusest ja John Goodman, kes juba oma olemuselt on teemasse t?sti sobimatu kuju ei suuda ammugi enam tekkinud t?ikku t?a. Esimene film oli ka ilmselgelt palju p?sem — Blues Bother 2000 on ikka ? hillitsetud oma olemuselt, meenutades pigem kaasaegset tiinekaid. Muusika on vahest filmi ainuke p?tev osa, samuti meeste muljetavaldevad lavaesinemised, kui filmi see ei p?ta — tegu on ikka ? keskp?se muusikali, kus n?lejad ning stoori on laulude vahele paigutatud lihtsalt vuugit?eks.

Vastlad ja pingiinid, s?likult n?…

?es?a, sellal, kui m? jalutavad presidendilossis pingviine, kelgutavad teised. Mina ei kuulunud kumbagi kategooriasse, vaid magasin sisse ja j?in firma vasta?usele just s?se ajaks. Hea seegi.

Et Moonika Skypevaimustust veidike jahutada, soovitan tal vaadata seda ?likku videol?. Mitte k?inimesed ei pea lugu sellest, kui nende kaast?ja oma s?del Skypes meelt lahutab.

Andrus Kivir?: Rehepapp ehk november

Enamus inimesi, keda ma tunnen on avaldanud imestust selle ? et ma pole seda raamatut lugenud. T?seks on see raamat loetud ja n?on minu kord avaldada imestust selle ? mis raamatut t?elt NEMAD on lugenud. V?malt nende jutust tundub mulle k? et nad on lugenud sootuks teistugust “Rehepappi”.

Esiteks tegu pole mingi naljalooga, kuigi see pealiskaudsel vaatlemisel v?nii tunduda. Tegu on t?e jutuga t?tel teemadel. Kui pisut ?stada, siis see raamat v? olla Gabriel Garcia Margueze “Sada aastat ?ndust” kodumaine variant. Nimelt m?as teoses pole tegelikult peategelaseks mitte konkreetne indiviid, vaid pigem mingi abstraktsioon: atmosf?, m?laad, inimlikkus (v?elle puudumine).

Minu arvates on kurb kuulda t?kasvanud inimeste suust ettepanekut, et l?me Euroopasse rehepappidena. Miks? Kogu see raamat koosnes tegelaskujudest, mis olid omamoodi kehastunud n?ed eestlaste rahvuslikust (vaimsest) v?susest: lauslollus (sulane Jaan), pime p?seta vihkamine (R?u Rein), ahnus (aidamees), kahepalgelisus (Koera Jaan), rahvuslik kitsarinnalisus (Ints), jne. K? kes raamatus v?gi n?asid ? mingisugustki au v??nnet langesid kohe teiste p?alla, neist ei saadud aru ja neid kahtlustati kohe k??likes surmapattudes ning l?s sai enamus neist hukkagi. Rehepappi eristas neist ainult see, et kui ??ud tegelased olid laiskvorstid, kahepalgelised kaabakad ja valevorstid, siis rehepapp oli t?elt samasugune nagu k???udki, ainut teistest lihtsalt pisut vanem ja kogenum ning mis k? olulisem tema elu oli juba elatud ja ta sai seet? seda v?masti silmanurgastki juba k?lt vaadata. Seet? oli huvitav n?, kuidas mees alles oma pika elu l?irgel hakkab aduma, mis elus valesti on, samas teades, et tema jaoks tuli see teadmine juba liiga hilja. Kas me ikka peaksime minema Euroopasse valetajate, varastajate, allapoole-v?l?te, t?jate, lollide ja ahnete tegelastena, kelle vaesus on tingitud mitte v?stest v?lustest, vaid pigem sellest, et t? ei j?aega, kuna kogu meile antud aeg kuulub urgitsemisele, vassimisele, r?misele ja v?stamisele? Ja kui kunagi peaks taevast midagi s? langema (ka pime kana leiab teinekord tera), siis s? selle kohe ? v?atame maha ja vireleme puuduses edasi.

See k?meenutab mulle v? kadunud Toomas Uba lemmikfraasi: “Oma mees Havannas.” Kui ta oleks seda raamatut, mille pealkirja ta nii tihedalt tsiteeris, ka t?selt l? lugenud, siis ta saaks aru, kui lolli v?use ta t?

Must auk

See artikkel CNN uudisekanalist r?ib sellest, kuidas astronoomid sattusid p?akangelasele peale hetkel, mil must auk t?e neelas. Teooria, et selliseid asju toimub on liikvel juba ammu, kuid keegi pole varem ?gi musta auku otse teo pealt tabanud.

Selgub, et tegelikult on must auk igavene pudistaja ja saab k?e vaid umbes 1% planeedi massist, muu osa lendab plahvatuses eemale. Muide kui must auk t?e kugistab kaob tema kurku umbes ?meie koduplaneedi jagu kraami k? minuti jooksul. Hea, et meie l?naabruses selliseid jubedaid asju ei juhtu.