Täna peaks olema siis see päev, mil Riigikogu arutab kas ja kunas on vaja öist alkoholimüüki reguleerida. Keskerakond, mis paistab viinaviskamise olevat oma valimisvankri ette rakendanud sattus seepeale loomulikult hirmsasse paanikasse, sest mõelge ise — nad on mitu-setu korda olnud valitsuse ja nende ajal pole alkoholiga viitsinud keegi jännata. Erandiks siin on loomulikult hr. Kallo, et pärast alkoholiga jändamist Westmani üpoe eest ohtralt võõraid sõidukeid mõlkis. Nüüd siis selline hirmus lugu, et tahetakse nende setukale käpp peale panna!
Täpsustuseks niipalju, et erinevalt Tallinnast on üleriikliku plaani kohaselt alkoholimüügi piirang veidike teine: 8 – 20 asemel 10 – 22. Nagu näha on asi pisut edasi nihutatud ja õige ka. Minu enda seisukohalt lähtuvalt peaks olema alkoholimüük keelatud hoopis tööpäeviti kella 8 – 18, kui keegi väga midagi keelata tahab (mida ma aga ei taha): inimestel ei tohiks selle aja sees viinapoodi mingit asja olla. Ka lapsed satuvad kauplustesse eelkõigfe just selle vahemikus, seega ei tohiks uhkud kirjude siltidega pudelite letid neile enam eriliseks mõjutusvahendiks olla. Kuid nagu ma alati olen öelnud: keelud tekitavad teisi keelde ja enne kui me arugi saame on esmapilgul süütud ja isegi kasulikud keelud muutunud inimese vabadust ja enesemääramisõigust piiravaks. Ühendriikides hakkas pärast terrorirünnakuid kehtima selline tore asi nagu Patriot Act, mis on selge samm politseiriigi suunas. Aga kas meil on seda politseiriiki nii väga siiapoole ookeani vaja?
Selleks, et valimissetukas ootamatult naaberkoplisse plagama ei paneks on Tallinna linnaviletsus alustanud uut kampaaniat piiramaks alkoholimüüki alla 21. eluaastat. See on selles mõttes nutikas nende poolt, kuna kohukeste valijaskond kipub kuuluma sinna elusügises olevate linlaste sektorisse ning seega nende õigusi ei piirata. Kõik see läheb natuke vastuollu minu esialgse ennustusega, et eelmine keeld oli sissejuhatus parteikassat täitvate erkaupluste keti loomisele. Kuid mitte oluliselt: Riigikogu tegevus annab vanast sidrunist ikkagi veel ühe piisa välja pigistada ja miks mitte seda siis kasutada. Muide, ka erikaupluste mõtte on abilinnapea Mutli juba ka sõnastanud:
“Teine eeskuju võiks tulla Põhjamaadest, kus on olemas eraldi alkoholipoed või alkoholiosakonnad kauplustes,“ rääkis ta (Mutli).
Nagu näha rauad on juba tules. Tõenäoliselt käib hetkel n.ö. turu manipuleerimine: kõigepealt ähvardatakse eriti karmide piirangutega, siis tullakse välja oma tegeliku plaaniga ning rahvas on veel õnnelik, sest esialgne plaan ei läinud läbi (kuigi seda ei kaalutud hetkekski tõsiselt, sest see eksisteeris vaid diversioonina).
Kogu alkoholimüügi ümbritseva lärmi võtab üsna tabavalt kokku narkoloog Jaanus Mumma, kelle sõnul pole eelnevast keelust vähimatki kasu olnud. Ajakirjandusest on läbi jooksnud informatsioon, et joomine on viimase aasta jooksul vaatamata keeldudele pigem kasvanud: eelkõige just nagema alkoholi osas ning ka alaealiste poolt sooritatud alkoholijoobes rikkumiste arv on kasvanud, kuigi just see oli üks argumentidest kella 20:00 piirangu kehtestamisel:
„Inimesed harjuvad piirangutega päris kiiresti – see hüsteeria, mis alguses teatud inimesi tabas, on praeguseks ju vaibunud,“
Linna poolt kehtestatud piirangute mõttetuse on välja öelnud ka karskusliikumise juht Olev Remsu, kes ilmselt seda küll päris nii ei mõelnud, kuid vahet ei ole:
Ta märkis, et see, mis Tallinnas praegu toimub, on õudne. Remsu tõi näite elust, kus ta lõuna ajal oli poes näinud, kuidas kolm tüdrukut ostsid suure pudeli coca-colat ja väikese pudeli viina.
Nagu näha pole keeldudest ja käskudest vähimatki tolku olnud, inimesed on hakanud rohkem viina ostma ning kuigi Mutli proovib väita, et spontaalsete ostude hulk on vähenenud ei näe ta seda tehes oma ninaotsast kaugemale. Kui mul on alati võimalik kapist ükskõik kui spontaalselt varem valmis varutud viina välja tõmmata, siis pole seda ju osta vaja.
Lõpetuseks vaatame, aga hoopis EPL-i videoküsitlust, mis näitab üsna tabavalt selle aktsiooni savijalgsust:
“Mul pole selle vastu mitte midagi. Noored saavad alkoholi kätte igaljuhul kui nad tahavad, aga seadus võib ju ikkagi olla, sest nii vara pole mõtet jooma hakata.”- Ülo (73)
“Hästi palju on näha noori linna peal alkoholi tarbimas.Võimalus leitakse ikkagi. Võiks tõsta küll.”- Jaak (52)
“Mulle sobib, olen 24. Tegelikult pole vahet, sest suurem osa alaealisi saab ikkagi alkoholi kätte.”- Magnus (24
Kui mõtet pole, miks siis keelata, see muudab seaduse täitmise inimese jaoks raskemaks ning seega teeb tema jaoks lihtsamaks ka muude rikkumiste sooritamist, kuna lävi on tema jaoks madalam? Samuti tuleks selle seaduse täitmise jaoks kulutada eraldi resursse ning aega, mida oleks kindlasti 10x mõttekamalt võimalik investeerida. Eriti lühinägelik on selle koha pealt Magnuse seisukoht, sest kui järgmiseks keelatakse näiteks ära pärast kella 23:00 väljas liikumine (kui väljas käia ei saa, siis ei saa ka poes käia ja alkoholimüügi probleem on paugust lahendatud), siis ei ole Magnusel süüdistada õigust kedagi peale iseenese. Ning keelmine viib alati teise keelmiseni, sest keelu täitmist ei ole vastasel korral võimalik reguleerida.
Ning võtame asja nüüd niipiidi. Räägime küll, et meil on kooli gümnaasiumiosas õpilasi, kes on juba 18 või 19 aastat vanad. On vanemaidki, aga paari istumajääja järgi ei saa maailma paika hakata seadma. Ja ma tahaks kohe näha kuidas üliõpilaste jaoks keelatakse õlle konsumeerimine. See on meie üliõpilaskultuuri paratamatu osa. Ja kuidas üldse võimalik on, et inimesed, kes ei suuda iseseisvalt otsustada mis on neile hea omavad valimisõigust. See viimane asi häirib mind kõige rohkem tegelikult.