pronto.ee

Tomorrow will be cancelled due to lack of interest

.exe arhiiv avatud

Agarad töömesilased on viimane nädal aega vilkalt õielt õiele lennanud ja oma töö viljad kokku kogunud veebisaiti nime punktexe.ee. Tegemist on paarikümne aasta taguse projektiga, kus ma sain oma esimesed trükiristsed ajakirjaniku/autorina ja mille legendaarsusega on võrreldav vaid meie tolleaegne naivism ja tahtmine teha midagi tõeliselt ägedat. Tuligi äge, aga tollal oli ajakirja väljaandmine kallis ning vaatamata sellele, et suur osa tööst tehti vabatahtlike kaasautorite poolt jäi asi katki siis kui ajakirja seniajani rahastanud Microlink kukrurauad klõpsuga kinni lõi.

Aga minge vaadake ise, võrrelge ja otsustage kuidas tolleaegne IT maailm erines tänasest. Mina ja Martin Kauber oleme oma töö teinud ja saidi püsti upitanud, nüüd on teie kord tõrvik üle võtta, minna ja lugeda.

Magento CE 1.9.0.1

Vaid kaks päeva pärast eelmise versiooni tulekut sai Magento täiendust ning värskeimaks numbriks tõusis 1.9.0.1. Uuendus parandab kaks väikest kuid väga olulist viga: esiteks ei saa klient enam ostukorvis kasutada mitte aktiivset kupongi ja teiseks väike parandus uuest responive kestas, mis pisemate ekraanide peal ei töötanud päris nii nagu oli plaanitud.

Magento CE 1.9.0

Magento

Magento

Seoses Las Vegases toimuva Imagin konverentsiga lasi Magento välja uue versiooni oma populaarsest e-poe platvormist mille tasuta variant kannab nüüd numbrit 1.9.0. Erinevalt kahest eelmisest versioonist (1.8.0 ja 1.8.1) sisaldas see päris mitut olulist muudatust. Vaatame, mida see uuendus endaga kaasa tõi.

PHP 5.4 tugi

Magento eelmine versioon tuli välja eelmise aasta detsembris. Selle aasta jaanuaris ilmus nendele lehele funktsionaalsuspaik, mis lubas lisada versioonidele alates 1.6.0 PHP 5.4 toe. Spetsialistide hinnangul sisaldab PHP 5.4 täiendusi, mis võivad kuni 28% kiirendada Magento kliendiliidest. Magento CE 1.9.0-le on see uuendus juba sisse ehitatud ning ainuüksi see täiendus võib olla argumendiks, miks korraline uuendustee ette võtta.

Piiriülene kaubandus

Täiendatud funktsionaalsus lihtsustab hindade ja maksude arvutamist piiriülese kabanduse puhul. Tegemist on täiendusega, mida päris mitmed e-poodnikud on nõudnud: võimalus jätta lõpphind kogu Euroopa Liidu sees samaks, kuigi erinevates riikides võivad olla maksumäärad erinevad.

PayPal

Ohtralt on lisandunud PayPaliga seotud uut funktsionaalsust, näiteks toetab Magento nüüd  funkctiooni nimega “Bill Me Later”, ehk maksa hiljem.

Sellega siiski uue funktsionaalsuse nimekiri ei lõppe ning lisaks kaasneb täiendusega hulgaliselt veaparandusi. Täpsemalt saab kõikidest uuendustest lugeda siit.

Mac ja Linux sõbralikult, näe, ulatavad Internet Explorerile käe

Internet Explorer 10

Internet Explorer 10

Suur osa (võimalik, et isegi üle poole) veebiarendusest toimub kas Mac OS X-i või mõne Linuxi distributsiooni rüpes. Ma ei hakka siinkohas seletama miks see nii on, aga kui see postitus tundub relevante, siis ei vajagi see vast täiendavaid kommentaare. Siiski kaasneb sellega üks suure mure — märkimisväärne osa Internetis kasutajatest pruugib endiselt (millegipärast) Internet Explorerit, mis paraku aga neis kahes operatsioonisüsteemis ei toimi. Samas on IE-l läbi aegade olnud tõsiseid probleeme ülejäänud veebibrauseritega ühte sammu astumisega, mis tekitab veebiarendajale vajaduse teha täiendavaid teste. Ehk teisisõnu: mida sina testid kui testi ei ole.

Õnneks pole asi siiski lootusetu ning appi tõttab vana hea virtualiseerimine, kuid paraku on virtualiseerimisel üks võrdlemise ebameeldib kõrvalnähtus — selleks, et jooksutada Internet Explorerit, peab virtuaalmasinas jooksutama Windowsi, mille litsents maksab aga raha. Selleks, et proovida vaid seda, kas veebileht paistab kasutajale normaalne, kaugelt liiga palju raha. Õnneks pole see dilemma (testida või mitte testida) jäänud märkamatuks ka Microsoftile ja nõnda ongi Redmond käivitanud projekti nimega modern.IE.

modern.IE kujutab ette ennast valitud sortimenti virtuaalmasinate tõmmiseid, kuhu on paigaldatud viimase piirini nuditud Windows, mis on mõeldud vaid Internet Exploreri käivitamiseks ning see tõmmis on arendajate jaoks tasuta.

modern.IE koduleht asub siin: www.modern.ie

Praegusel hetkel on tõmmised tehtud valmis kolme virtualiseerija jaoks: tasuta VirtualBoxi ning tasuliste Parallelsi ja VMWare jaoks. Tõmmised leiab kõigi olulisemate Internet Exploreri versioonide ja Windowsite jaoks. Hetkel on sortiment järgnev:

  1. Windows XP – IE6
  2. Windows XP – IE8
  3. Windows Vista – IE7
  4. Windows 7 – IE8
  5. Windows 7 – IE9
  6. Windows 7 – IE10
  7. Windows 7 – IE11 Preview
  8. Windows 8 – IE10
  9. Windows 8.1 – IE11 Preview

Tähelepanuks ka niipalju, et suur osa tõmmistest on allalaadimise hõlbustamiseks jagatud mitmesse faili. Esimene fail on tavaliselt .sfx laiendiga ja kui sellele anda käivitumisõigused (chmod u+x fail.sfx), siis on ta võimeline kogu asja lahti pakkima eeldusel, et kõik failid on samas kataloogis ja loetavad. Seejärel tuleb tegutseda nii nagu tõmmistega ikka tegutsetakse, näiteks VirtualBoxi puhul tuleb lahtipakkimisel tekkinud fail importida. Tähelepanuks veel niipalju, et alates Windows 7-st tuleks virtuaalmasinale eraldada mälu vähemalt 1024MB-i.

Head testimist.

WordPress v3.0.3

Wordpress

Kes arvas, et pääseb enne loetud päevade jooksul saabuvat suuremat versioonimuutust (v3.1) oma WordPressi installatsiooni uuendamisest, see arvaku uuesti. Vaid paar päeva pärast viimase (v3.0.2) veaparanduse ilmumist tõstis pead veel üks turvakonarus, mis seekord lubab mittelokaalsetel pahatahtlikel kasutajatel soovi korral teha asju, milleks neil õigusi ei ole.

Uusima versiooni leiab WordPressi koduleheküljelt ning soovi korral on seda võimalik alla laadida ka administreerimisliidese automaatse paigaldaja abil.

WordPress v3.0.2

Wordpress

Meeldetuletuseks niipalju, et järgmise suurema versiooniuuenduseni (v3.1) on jäänud vaid paar nädalat, on WordPressi tiim väljastanud parandusversiooni v3.0.2. Eelkõige on see uuendus vajalik nendele, kes kasutavad oma keskkonnas rohkem kui ühte sisuautorit ning mitte kõik neist pole samade õigustega. Selgub, et väiksemate õigustega kasutajal on võimalik WordPressi vigu kasutades endale suuremaid õiguseid kaaperdada ja potentsiaalselt sellega kurja teha.

Vaba vara?

Ma teen ettepaneku lõpetada sellise sõna nagu vabavara ebasihipärase kasutamise ära. Tegemist on tavaliselt väärtõlkega inglise keelest, kus sõna free tähendab üheaegselt nii “vaba” kui “tasuta”.

Miks ma sellest räägin? Ma räägin seda sellepärast, et sõna kasutus või väärkasutus mõjutab seda kuidas inimene suhtub ühte või teise tootesse. Tasuta tarkvara ehk freeware ei pruugi olla automaatselt avatud lähtekoodiga ega ka “vaba” vara. Näiteks Oracle Express (Oracle Database XE) on tasuta tarkvara, kuna selle eest ei pea sentigi lauale veeretama, ometigi pole see “vaba”, sest Oracle hoiab endale kõik sellega seotud õigused. Teisest küljest võttes ei tohi unustada, et isegi kui tootega antakse kaasa lähtekood, ei pruugi see seda automaatselt “vabaks” teha. Näiteks praktiliselt kogu PHP tasuline tarkvara on avatud lähtekoodiga ja ometigi mitte “vaba”.

Õigupoolest ei nimetaks ma vabaks varaks ka ühtegi GPL litsentsiga tarkvara, sest GPL seab paika päris jõhkrad reeglid kuidas seda tarkvara võib või ei või kasutada. Minu silmis on vabavara vaid public domain tarkvara, mille omaniku ja litsentsitingimusi kas ei ole võimalik tuvastada või on omanik loobunud kõikidest õigustest sellele. Taolist vara võib kasutada kuidas pähe tuleb — laiendada, muuta, müüa (juhul kui ostja leiab), jagada, jne. Kui omanik on teada siis võib talle viidata, aga ka selle jaoks pole mingit kohustust.

Nagu olen ma jõudnud välja punkti, et enamus tarkvara, mida traditsiooniliselt kiputakse Eestis vabavaraks nimetama ei ole teps mitte vaba, vaid hoopis a) avatud lähtekoodiga (open source) ja b) tasuta (freeware).

Elisa, MiNT ja selle riistvara

See lugu räägib sellest, kuidas ma omale mobiilse interneti MiNT Elisast võtsin, miks ma praegusel kujul sellega rahu ei ole ning mida ma kavatsen edasi teha. Sisimas ma tegelikult loodan, et tegemist on lihtsalt ühe suure arusaamatusega ning asi lõppebki nüüd ja praegu, sest eksimine on inimlik ning ka kõige suuremad firmad koosnevad kõigest inimestest. Isegi mina olen inimene.

Lugu sai alguse maikuus, mil mulle helistas telefonimüügineiu ja ütles, et ega ma pole huvitunud omale soodsa mobiilneti soetamisest. Pean tunnistama, et ma olin seda mõtet juba mitu kuud peas veeretanud, ajastus oli sobilik ning mina olin küps. Tol hetkel oli Elisa ka ainus, kes attraktiivseid diile pakkus, seega tehtud mõeldud. Neiu toonitas, et kui sõlmida püsileping pikema aja peale, annab Elisa kaasa selle kasutamiseks netipulga, nii et eraldi väljaminekuid pole vaja teha. Kui selgus, et mul on veebifirma (Eepohs) ning ma sisuliselt elan internetis, siis pakkus ta mulle maksumpaketti Extra Strong. Telefonimüüja jutt tundus veenev (only human!) ning ma lasin tal asja ära vormistada.

Aga võta näpust. Mingil hetkel käis kuller mul kontoris ja ma allkirjastasin dokumendid. Paari päeva pärast tuli teade, et mu SIM kaart on aktiveeritud ning tulgu ma aga Elisa kontorisse asjale järele. Läksin siis Kristiinesse oma kaardile ja lubatud pulgale järele. See oli see hetk, kus toimus esimene sahkermahker. Vormistasime seal dokumendid kenasti ära, andsin allkirjad ja asjad ning kui kõik oli valmis, pistis neiu mulle karbi pulgaga pihku. Kuna mul kohe ei olnud aega sellega tegeleda, avastasin ma esimese ebakõla: Garantiikiri nägi ette, et mu modem on Huawei E1752, samas karbist vaatas vastu A-Link 3G Turbo modem. Point on selles, et kuna ma sain garantiikirja alusel tagastada vaid Huaweid, mida mul ei olnud, oli asju juba iseenesest täbar.

Ma pean siinkohas muidugi märkima, et hiljem saatedokumente uurides oli seal tõepoolest A-Linki pulk kirjas. Samas pisteti see garantiidokument mulle lihtsalt muude asjade vahele ning seda ei lastud mul ei lugeda, ega allkirjastada. Seega selle Huawei jutu avastasin ma alles siis kui ma tuvastasin, et Elisa ei ole mulle andnud päris seda teenust mida müüjanäitsik mulle lubas. Üldiselt tekkis mul kogu selle episoodi käigus tragikoomiline olukord, kus mul lubati modem probleemide korral 7 päeva jooksul ilma leppetrahve tasumata tagastada, aga paraku see mudel, mis lubaduse peal kirjas oli ei vastanud sellele, mis mulle anti. Seega lubati mul tagastada asju, mida mulle kunagi polnud antudki.

Teine ja nüüd juba tõsine probleem tekkis siis kui ma hakkasin uurima oma paketi ja sellega kaasa antud modemi võimalusi. Selgub, et minu paketi maksimkiirus, mille eest ma maksan on 21Mbit/s. Modemi maksikumkiirus aga on 7.2Mbit/s, mis on sobilik pigem 150 krooni odavama Strong paketi jaoks (maksimumkiirus 5Mbit/s). Elisa klienditeenindaja katsus mulle rääkida, et ma saan ikkagi 2.2Mbit/s võitu, seega on kõik aus, kuid mina näen asja pigem kui 13.8Mbit/s kaotust, mis on OLULISELT suurem number. Mitte kusagil dokumentides ei olnud kirjas, et ma saan mulle antud riistvaraga kätte vaid kolmandiku lubatud kiirusest. Tõsi, see oli kirjas modemi manualis, aga ma ei hakanud karpi sealsamas lahti kiskuma ja asja uurima. Õigupoolest avastasin ma selle alles paari nädala pärast kui mul oli mahti selle asjaga tõsisemalt tegeleda.

Nüüd läks asi aga karmiks. Kui ma marssisin Kristiine Elisesse tagasi ja küsisin, et mis värk, siis öeldi mulle (küll pisut leebemas sõnastuses), et ise olin loll, et karbi ilma manuale läbi lugemata vastu võtsin. Lisaks keeldusid nad paketti viletsama — ning selle modemi jaoks sobilikuma — vastu vahetama, viidates leppetrahvile 1000 krooni. Teenindaja sõnul (taaskord pisut leebemas sõnastuses) ongi see Elisa poliitika, et klientidele müüakse asju, mida nad kasutada ei saa, sest kliendid on rumalad ja lasevad ennast petta.

Nüüd läks mul kops juba tõsiselt üle maksa. Ma käisin ja konsulteerisin kahe juristiga ning nende hinnang oli ühene — ükski minu poolt allkirjastatud lepingutest ei ole tegelikult juriidiliselt pädev, samuti vähemalt praegusel kujul kogu tehingut mõista kui tahtliku soovina klienti petta (mulle ei meeldiks seda sellisena näha, seetõttu jätan lahti  võimaluse, et tegu tõepoolest on eksitusega). Nad soovitasid selle protsessiga minna kuni kohtuni välja.

Kuna kohus on siiski pisut äärmuslik vahend otsistasin ma kogu protsessi eskaleerida sammhaavad. Esimese asjana tegin ma Elisasse kõne, kus ma kurtsin neile oma muret. Nad soovitas sisse anda kontoris pretensiooni või saata vastav e-mail aadressile info@elisa.ee . Igaks juhuks tegin ma mõlemat, kusjuures kontoris klienditeenindaja teatas, et paari nädala pärast saadavad nad mulle kirjaliku vastuse (vaesed puud).

Järgmise sammuna kui paar nädalat on läbi ja kas vastust ei tule või lahendust mittepakkuvm on mul plaanis anda asi tarbijakaitsesse. Selle puhuks saan ma pisut tuge eelpoolnimetatud juristidelt, kes lubasid tutvuse poolest abikäe ulatada (eks ma olen ka neid aidanud). Selle sammu eesmärk on mõnes mõttes põhimõtteline ning olla pigem ettevalmistava sammuna järgmise faasi jaoks.

Kolmanda faasina kasutan ma oma vabakutselise ajakirjaniku võimalusi. Ma kirjutan kogu selle protsessi kirjelduse kirjelduse, koos juristide poolse kommentaariga kõikidesse suurematesse lehtedesse arvamusartiklina: EPL, Postimees, Delfi avaldavad selle kindlasti. Lisaks ma arvan, et ka Äripäev on nõus avaldama artikli kliendipettustest. Ja loomulikult Arvutimaailm, millega koos meil on praegusel hetkel plaanis teha mobiilinterneti test septembrinumbrisse. See test tuleb sinna niikuinii, küsimus on pigem selles, et kas ma avaldan seal arvamust operaatori kohta või mitte.

Neljas faas on lihtne. Kohus.

Muide, ma pole rahul ka Elisa sidekvaliteediga. See võib olla selle konkreetse pulga viga, aga ma ei saanud sidet ei Tallinna lähedal Jälgimäel, Kose lähedal Habajal, Põlva lähedal Saarjärvel ega Võrtsjärve ääres. Vähemalt kaks neist kohtadest pidi olema sidega mitte ainult kaetud, vaid lausa andma 3G kvaliteedi. Kõikides kohtades sai asi proovitud õues, parimates levitingimustest.

Aga ma ei tahaks oma probleemi üle tähtsustada. Maksimumpakettidega on alati see, et nende tarbijaskond on väike ja kuigi nad on kapriissed, on nad tavaliselt mõistvad inimesed. Ka mina ei taha asjatult tülitseda ning seega tegin ma Elisale oma probleemi lahendamiseks kolm mõlemat osapoolt rahuldavat pakkumist.

  1. Elisa taandab mul paketi ilma leppetrahvita String paketi peale ning vahetab välja mu pulga sellise vastu, mis annab kas parema levi või lubab lisaantenni kasutada;
  2. Elisa hangib mulle 21Mbit/s lubava modemi ning me vahetame praeguse käkerdise ümber selle vastu. Ma olen vlamis kõikide standardtingimustega, kuid ei ole nõus vahetamisega kaasneva leppetrahviga;
  3. Mina annan neile kogu inventari tagasi ja maksan kõik võlad. Me lõpetame lepingu ning lahkume sõpradena. Mina vimma ei kanna ja loodetavasti ka Elisa mitte;

Vaatame, kuidas see asi laabub. Nagu näha ei ole mul väga suurt usku, et ka teiste operaatorite teenused oluliselt paremad oleksid ning olen täiesti valmis Elisa teenuseid ka jätkuvalt kasutama. Lihtsalt mitte nii, et ma ennast petetuna tunnen.

PS. Pildid toodud Elisa paketid on eelmise “põlvkonna” omad. Hetkel enamustel (võib-olla kõikidel) enam mahupiirangut ei ole.

Pages:12